Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe 2018 aastal.

2017. aastal oli maksimaalne vanemahüvitis 2907,15 eurot ja 2018. aastal on see 3089,55 eurot. Kui vanem ei saanud eelmisel aastal tulu, on  hüvitise suurus kehtiv vanemahüvitise määr.

Vanemahüvitise määr on 2018. aastal 470 eurot.

Kui lapse sünd on registreeritud, siis on võimalik taotleda vanemahüvitist. Vanemahüvitise eesmärk on toetada töö- ja pereelu ühitamist ning säilitada vanemale varasem sissetulek, kuna tulu laste kasvatamise tõttu väheneb. Üldjuhul on esimesed 70 päeva õigus hüvitisele last kasvataval emal. Hiljem võivad vanemad õigust hüvitisele kasutada kordamööda. Kuid eelisõigus hüvitisele on sellel vanemal, kes viibib tööandja juurest lapsehoolduspuhkusel.

Mitmike sünni korral makstakse hüvitist ühele vanematest ja laste eest vanemad eraldi hüvitist taotleda ei saa. Hüvitise suurus ei sõltu laste arvust. Kui juba makstakse vanemahüvitist ja järgmine laps sünnib enne, kui hüvitise maksmise aeg on lõppenud, on võimalik valida, kumma lapse eest  hüvitist saada. Korraga kahte hüvitist ei maksta.

Kui emal on sünnitusleht, makstakse vanemahüvitist sünnituslehe lõppemisele järgnevast päevast 435 päeva eest. Kui emal sünnituslehte ei ole, makstakse hüvitist lapse sünnist kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni.

Kui on õigus võtta sünnitusleht, aga seda mingil põhjusel ei ole tehtud, makstakse esimese 70 päeva eest vanemahüvitist kuupalga alammäära ulatuses, mis 2017. aastal oli 470 eurot ja 2018.aastal on 500 eurot.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe taotlemiseks tee riigiportaali e-teeninduses lapse sünniga ettenähtud toetuste taotlemisel märge kasti „vahe taotlemine”.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahele on õigus lapse emal:

  1. kelle laste sünni vahe on alla kahe aasta ja kuue kuu ning
  2. kellele haigekassa on maksnud sünnitushüvitist seoses uue lapse sünniga ning
  3. kelle vanemahüvitis on arvutatud eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulust.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet makstakse lapse sünnist kuni vanemahüvitise alguseni. Seda makstakse juhul, kui sünnitushüvitise ühe päeva summa on väiksem kui vanemahüvitise ühe päeva summa.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisel jagatakse määratud ühe kalendrikuu vanemahüvitise summa 30-ga. Saadud summast lahutatakse ühe kalendripäeva kohta makstud sünnitushüvitis. Saadud vahe korrutatakse kalendripäevade arvuga lapse sünni päevast kuni sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevani.

Näide. Oled lapsehoolduspuhkusel esimese lapsega ja sünnib teine laps. Kasutad rasedus- ja sünnituspuhkust ning saad haigekassalt sünnitushüvitist 140 päeva eest 14,33 eurot päev. Kuna laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta, määrame vanemahüvitise ka järgmisele lapsele eelmise lapse eest makstud vanemahüvitise arvutamisel aluseks võetud tulu järgi. Vanemahüvitise summaks saame 1168,56 eurot, ehk 38,95 eurot päev. Lapse sünnikuupäeva ja vanemahüvitise alguse vahe on 91 päeva. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutatakse (38,95 – 14,33) x 91 = 2240,42 eurot. Juhul kui sulle makstakse eelmise lapse eest veel vanemahüvitist, siis selle aja eest me vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet ei maksa.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe makstakse  välja koos esimese vanemahüvitise summaga.

et