Sünnitoetus, lapsetoetus ja lapsehooldustasu

Sünnitoetus on riigi ühekordne toetus, mida makstakse lapse sünni korral ühele vanemale 320 eurot lapse kohta. Kolmikute sünni korral makstakse 1000 eurot lapse kohta ehk kokku 3000 eurot. Sünnitoetuse saamiseks tuleb seda taotleda  enne lapse kuuekuuseks saamist. Lisaks riiklikule sünnitoetusele on võimalik lapse sünni korral saada toetust ka kohalikust omavalitsusest. Selleks tuleb pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse. Sünnitoetuse suurus linna- ja vallavalitsustes on erinev.

Igal perel on õigus saada lapsetoetust kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal, makstakse lapsetoetust õppeaasta lõpuni. Õppeaasta alguseks loetakse 1. september ja lõpuks 31. august, gümnaasiumi lõpuklassil 30. juuni.

Kui  laps õpib Eestis, ei ole tõendit õppimise kohta esitada vaja. Toetuse maksmist jätkatakse uuel õppeaastal Eesti Hariduse Infosüsteemist sinna koolide esitatud andmete alusel. Kui õppeaasta alguses ei ole info lapse õppimise kohta peretoetuse väljamaksmise kuupäevaks infosüsteemi jõudnud, makstakse lapsetoetus välja esimesel võimalusel pärast info laekumist.

Välisriigis õppiva lapse andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis ei ole ja need tuleb vanemal esitada igal aastal koolitõendina lapse õppimise kohta.

Lapsetoetuste summa arvutatakse peres kasvavate lapsetoetust saavate laste arvu järgi, mitte laste sünnijärjekorra alusel.

Toetuse suurus on

  • pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot kuus
  • pere kolmanda ja iga järgneva lapse kohta 100 eurot kuus

Näide. Peres on kolm last: 4-aastane, 10-aastane ja 17-aastane, kes õpib gümnaasiumis. Perele makstakse lapsetoetust 55 eurot esimese ja teise lapse eest ja 100 eurot kolmanda lapse eest, kokku 210 eurot. Perre sünnib uus laps. Edaspidi on peres 4 last ja toetust makstakse 55 eurot 10- ja 17-aastase lapse eest ning 100 eurot 4-aastase ja sündinud lapse eest, kokku 310 eurot.

Õigus lapsehooldustasule tekib vanemal alles pärast vanemahüvitise maksmise lõppu, soovitab Sotsiaalkindlustusamet taotleda esmase taotlusega kõik lapse sünniga kaasnevad toetused, sealhulgas lapsehooldustasu. Nii saab hiljem alustada automaatselt lapsehooldustasu maksmist.

Lapsehooldustasu on õigus saada ühel vanemal, kui ta kasvatab:

  • kuni kolmeaastast last – 38,36 eurot kuus iga kuni kolmeaastase lapse kohta;
  • kuni kolmeaastasele lapsele lisaks veel kolme- kuni kaheksa-aastast last – 19,18 eurot kuus iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
  • kolme- või enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat last – 19,18 eurot kuus iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta.

Kui laps saab 8-aastaseks esimeses klassis, makstakse lapsehooldustasu esimese klassi lõpuni ehk 31. augustini. Kui laps saab 8-aastaseks teises klassis või kui ta ei õpi, makstakse lapsehooldustasu sünnipäeva kuu lõpuni.

Ajal, mil vane saab sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei maksta lapsehooldustasu selle lapse eest.

Kui vanem saab vanemahüvitist, siis samal ajal ei maksta  lapsehooldustasu ühegi lapse eest.

Lapsehooldustasule on eelis vanemal, kes on lapsehoolduspuhkusel.

Lapsehoolduspuhkuse saab vormistada tööandja juures. Õigus lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või isal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Lapsehoolduspuhkusel saab olla lapsevanema asemel ka mõni teine isik, siis on sellel isikul õigus lapsehooldustasule 38,36 eurot lapse kohta kuus, kuid kokku mitte rohkem kui 115,08 eurot kuus.

Lapsehooldustasu saaja eest maksab riik sotsiaalmaksu ja seega on lapsehooldustasu saamise perioodil olemas ravikindlustus.

  • Näide. Peres on kolm last, 2-aastane, 3-aastane ja 6-aastane. Perele makstakse lapsetoetust 210 eurot kuus. Lapsehooldustasu makstakse 38,36 eurot esimese lapse eest ja teise ja kolmanda lapse eest 19,18 lapse kohta. Kokku saab pere lapsetoetust ja lapsehooldustasu 286,72 eurot kuus.

et