Põlvnemise tuvastamine 14.a. lapse osas.

    Hiljuti oli minu praktikas juhtum, kus isa otsis üles laps, kes on 14 aastane. Nimelt oli teismeeas neiu läinud lootusetult tülli oma emaga , kes otsustas lapsele lõpuks avaldada tõe tema isa kohta. Koos isa elukoha aadressi ja sidevahendite numbritega. Niisiis neiu, kes sünnitunnistusel oli kajastatud kui vallaslaps, isa lahtris üksnes isa eesnimi (kelle nimetan muudetud nimega ) Madis, otsustas Madise juurde elama minna. Tehtud mõeldud.

   Isa Madis ja neiu Eeva olid kohtumise üle õnnelikud. Kuigi isa oli tütre emaga intiimses suhtes üle 14 aasta tagasi, eitas lapse ema siiani Madise isadust ja puutumust lapsega. Kõik vahepealsed aastad hoidis ta nii madalat profiili, et Madisel ei õnnestunud last leida isegi selleks, et 21.sajandile omaselt tõusetunud isaduse kahtlusi kõrvaldada või vastupidi tõendada. Jäi üle vaid uskuda, et Eeva  ei ole tema tütar ,kuigi kahtlus vastupidises oleks tahtnud kõrvaldamist, mis ei olnud aga tema võimuses. Ema sõnu kinnitas ka asjaolu, et lapse ema elas koos mehega, kellega ta elas juba enne Madisega kohtumist ja nii jäigi Madisele kindel teadmine, et ta ei ole Eeva isa.

   Korraga peale lapse saabumist oli ta isa. Kuid ilma õigusteta isa. Ühelt poolt elas laps füüsiliselt tema peres, teiselt poolt oli ta kolmandate isikute , s.h. kooli ees lapsele n.ö. kommionu. Laps soovis minna kooli ekskursioonile, kuid ema selleks nõusolekut ehk  allkirja ei andnud. Eeva kurtis isale, kes aga olemata juriidiliselt isa, ei saanud selles osas midagi ette võtta. Ja kuna asjalood arenesid nii, et tütar ei kavatsenudki emaga ei leppida ega ema juurde elama minna, tuli pöörduda kohtu poole isaduse tuvastamise nõudes. Mis te arvate, kelle vastu põlvnemise tuvastamise hagi esitati? Ema vastu ?

   Vale vastus. Nii kummastav kui see ka ei tundu, tuleb ja tuli esitada hagi just sellesama lapse vastu põlvnemise tuvastamiseks. Samuti tulnuks teha DNA ekspertiis, kuid kuna lapse ema võttis omaks, et lapse on eostanud Madis, tegi kohus hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse ja Madis oligi isa. Seekord ka juriidiliselt.

   Seega , kuigi lõpp hea, kõik hea,  on äärmiselt kahetsusväärne, et tütar saab oma isa tundma alles 14.ndast eluaastast. Armsad vanemad , mõelge lastele ja üritage kõigis vaidlustes seada esikohale oma laste huvid, mis omakorda tasub end kuhjaga just laste terve psüühika seisukohast. Ma ei tea, kuidas see ema seletas lapsele, miks ta ei ole tütre ja isa kohtumist varasemalt võimaldanud, kuid selge on see, et jälgi jätmata see lapsele läinud ei ole.

   Armsad lapsevanemad, armastage oma lapsi  tingimusteta ja seadke alati laste huvid enda omadest ettepoole.

et