Lapselaps ei ole edaspidi kohustatud tasuma vanavanema hoolduse eest

„Tegemist on olulise lähenemise muutusega pikaajalise hoolduse süsteemis, mille eesmärk on vähendada põlvkonnaülest hoolduskoormust ja võimaldada hooldust vajaval inimesel võimalikult kaua oma kodus elada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Muudatusega pakuvad nii riik kui kohalik om
„Tegemist on olulise lähenemise muutusega pikaajalise hoolduse süsteemis, mille eesmärk on vähendada põlvkonnaülest hoolduskoormust ja võimaldada hooldust vajaval inimesel võimalikult kaua oma kodus elada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Muudatusega pakuvad nii riik kui kohalik om

Valitsus kiitis heaks sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele ja vabastavad lapselapsed vanavanemate ning vanavanemad täisealiste lapselaste ülalpidamiskohustusest.

„Tegemist on olulise lähenemise muutusega pikaajalise hoolduse süsteemis, mille eesmärk on vähendada põlvkonnaülest hoolduskoormust ja võimaldada hooldust vajaval inimesel võimalikult kaua oma kodus elada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Muudatusega pakuvad nii riik kui kohalik omavalitsus edaspidi puudega inimestele kiiremini ja terviklikumat vajalikku abi.

Ehkki kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus oma inimesi aidata, täpsustab eelnõu, et edaspidi tuleb välja selgitada ka lähedast hooldava inimese toetusvajadus ja korraldada abi pakkumine. „Lähedase hooldamine on perele raske nii vaimselt, füüsiliselt kui ka majanduslikult. Mida varem saab tuge ka lähedast hooldav inimene, seda suurema tõenäosusega saab ta uuesti tööle minna ja ennetatakse võimalikke vaimse tervise probleeme,“ lisas minister Riisalo.

Veel olulisi muudatusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muutmise eelnõus:

  • KOVidele luuakse õigus saada ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise andmevahetuse loomise eesmärk on märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara ning luua lahendused, mis võimaldavad õigeaegset abi ja ennetavad probleemide süvenemist. Praegu peab inimene ise abi saamiseks KOVi pöörduma.
  • Laste heaolu suurendamiseks täpsustatakse eelnõus ka riigi ja KOVide ülesandeid seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel, milleks on loodud lastemajad Eesti eri piirkondades.
  • Riik tagab omavalitsustele iga-aastaselt lisavahendeid puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perekonna hoolduskoormust. Toetavate teenuste saamiseks ei pea pered enam tingimata lapsele puuet taotlema.
  • Riigikohtu lahendi tulemusena täiendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), selgitades, et lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele tuleb osutada kõrvalabi ja juhendamistamist ka inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime ravitoimingutega.
  • Lisaks peab eelnõu järgi omavalitsuse sotsiaaltöötajal senise mistahes kõrghariduse asemel olema erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus. Sotsiaaltöötaja töö on kriitilise tähtsusega, sageli inimeste elusid muutev ning tema tegevus peab olema kooskõlas seadusandlusega, ta peab teadma oma töö teoreetilist tausta, tundma parimaid praktikaid ning omama eetilist väärtusbaasi.
  • Muudatustega jätkatakse ka teenuste saamise õiguse lahti sidumist puude raskusastmest. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puudest lahti seotud ja ning seda tehakse  edaspidi ka ööpäevaringsete erihooldusteenuste puhul. Muudatuse tulemusel ei ole teenuse saamise eelduseks raske või sügav puude raskusaste, vaid hinnatud abi- ja toetusvajadus.

Autor: Silvia Peets