Mitu asutust ja hulk inimesi on juhtinud justiitsministeeriumi tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur. See võtab kohustatud isikult huvi elatist maksta ja võib tekitada talle rahalisi kohustusi, mida ta ei suuda täita.
Seetõttu on justiitsministeerium võtnud elatise teravdatud tähelepanu alla. 2018. aasta suve alguses valmis elatiseteemaline seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk oli algatada laiem arutelu elatise suuruse üle ning saada tagasisidet asutustelt, isikutelt ja huvirühmadelt. Saime rohkesti tagasisidet.
26. oktoobril 2018 arutati lahendusvariante ümarlaual, kus osalesid peale justiitsministeeriumi veel sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri kantselei, kohtute, sotsiaalkindlustusameti ja asjassepuutuvate organisatsioonide esindajad. Tolleaegne justiitsminister Urmas Reinsalu otsustas, et justiitsministeerium tellib uuringu, millega selgitatakse välja, kui suur peaks olema keskmise lapse igakuine ülalpidamiskulu.
Uuring valmis käesoleva aasta alguses ning uuringu lõppraportiga on võimalik tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel www.just.ee
Justiitsministeerium saatis 9. novembril 2020. aastal kooskõlastusringile eelnõu elatise väljamõistmise süsteemi muutmiseks. Eelnõus asendatakse senine miinimumelatise summa õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. Seega ei saa enam rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub konkreetse pere asjaoludest (kohustatud vanema sissetulek, ühes peres kasvavate laste arv, peretoetused ja kummagi vanema poolt lapsega koos veedetav aeg).
13. jaanuaril 2021 kogunes ümarlaud, kus olid nelja suurima teemana arutlusel seniste kooskõlastusringide raames enim tagasisidet saanud teemad ehk mastaabisäästu suurus ja selle mõju elatise summale, lapsega koos veedetava aja ja vanemate sissetuleku arvestamine elatise summa määramisel ning võimalikud rakendussätted, mis aitaks uut süsteemi kohaldada ka juba jõustunud kohtuotsustele.
Aruteluringi olid kaastatud kõik eelnõu osas arvamust avaldanud asutused ja organisatsioonid. Kohal olid teiste ministeeriumite, advokatuuri, kohtute, notarite koja, õiguskantsleri kantselei ja erinevate huvigruppide esindajad, kes väljendasid muuhulgas isade, emade, laste ja lasterikaste perede seisukohti.
Aprilli lõpus saadeti muudetud ja täiendatud eelnõu uuele kooskõlastusirngile.
Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peab miinimumelatist puudutav eelnõu valitsusse jõudma septembris.
Praegu kehtib endiselt perekonnaseaduse § 101 lõige 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis) ehk 2019. aastal 270 eurot kuus ja 2020. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta.
Seejuures on tähtis meeles pidada, et kohus saab välja mõista ka minimaalmäärast väiksema elatise. Kuigi vanem ei vabane PKSi § 102 lõike 2 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, võib kohus mõjuval põhjusel igakuise elatise suurust vähendada alla eelmainitud summa.
Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks juhul, kui mõistetakse välja miinimumelatis, elatist saava lapsega võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 nentinud, et kuna mõjuv põhjus on PKSi § 102 lõike 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus mõista välja miinimumelatisest väiksem elatis. Riigikohtu hinnangul tuleb mõjuvat põhjust hinnates arvestada esmajoones sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada. Teisisõnu peavad lapse igapäevased vajadused olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud ka juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.
Allikas : Justiitsministeeriumi koduleht www.just.ee
