Kes on isa? Isadusest nii ja naamoodi -vol 2.

Miks ja kuidas siis isadust vaidlustada?.Selleks on väga erinevaid põhjusi.Alates sellest, et isa arvab, et tema ei ole isa, sinna vahele ema teadmine , et lapse sünniakti kantud isa ei ole tegelikult lapse bilooogiline isa, kuni lõpetades selleni, et lapse sünniakti kantud isa sureb ja biloogiline isa on elus ja soovib olla isa.Kui eelmises postituses jutustasin nö. maakeeli ümber, mis juhtub, kui lapse isa on välismaalane, siis selles postituses tuginen juba ka seadusele, et teadlikumad lugejad saaksid end ka juriidilise poolega kurssi viia.

Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on õigustatud hagi esitama.

Seadusandja piirab isaduse vaidlustamist isiku poolt, kes taotleb enda lapse isana tuvastamist. Kui ülejäänud asjaosalised nagu ema, laps, ema abikaasa, kelle isadust eeldatakse , seda ei soovi.

Seda seetõttu, et kuna lapsel on olemas perekond s.h. isa, keda laps ainsana tunneb ja teab ja pere ei soovi isaduse vaidlustamise õigust kasutada, on kaheldav, kas enda isana tuvastamist taotleva mehe sekkumine juba olemasolevatesse perekonnasuhetesse vastab kõige paremini lapse huvidele.

Just seetõttu võimaldab seadus oma isaduse tuvastamist taotleval mehel vaidlustada teise mehe isaduse vaid juhul, kui lapse ema ning isana tuvastatud mees sellega nõustuvad. Kuid kuna kindlasti ei saa jätta tahaplaanile ka bioloogilise isa soovi, siis on seaduseandja jätnud võimalus , et mõjuval põhjusel ja lapse huve silmas pidades, võib vaidlustamiseks loa anda ka kohus.

Üks oluline erisus on see, et seadus annab regionaalministrile pädevuse vaidlustada isadus avalikes huvides või lapse kaalukaid huve silmas pidades juhul, kui isaduse on omaks võtnud mees, kelle isaduse suhtes esineb põhjendatud kahtlusi. Selle seadusesätte eesmärk on takistada prakikas aset leidnud varjatud lapsendamisi, kus lapse ema annab nõusoleku tuvastada isana mees, kellest laps tegelikult ei põlvne.Seda seetõttu , et see ei pruugi olla lapse huvides , vaid on tegelikult lapse ema huvides.

Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest.
Kohus peab põlvnemise asjas selgitama asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle kohta, et mees on või ei ole lapse isa, ning langetama vastavalt sellele otsuse.Käesoleval ajal on selleks väga heaks võimaluseks DNA ekspertiisi läbiviimine, mis annab 99,9999% kindlusega resultaadi. Miks ei ole testid 100% protsendilised, selleks on samuti kindel põhjus. Seda seetõttu, et ei saa välistada, et kusagil maailmas on genoomi teisik, mistõttu jäetakse eksimise võimalus. Kuid kui testi tulemusel on nö. neli 9 peale koma, siis asutakse tõsikindlale järeldusele, et laps põlvneb sellest mehest.

Hästi oluline on vaildustamisel järgida toimingute järjekorda. Kui lapse sünniakti on isa juba märgitud, tuleb kõigepealt vaidlustada see isaduse kanne ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi.

Sünniaktis isa vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud. Just seetõttu mäletate, rääkisin ka eelmises kaasuses, et enne tuli lahendada probleem lapse sünniakti kantud hindu “isaga” ja alles seejärel oleks saanud asuma tuvastama põlvnemist bioloogilisest isast. Seal lahenes asi õnneks nii, et viimased toimingud said tehtud juba osapoolte nõusolekuid arvestades lihtsamalt.

Kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud, saab kohus saab kehtiva PKS § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastada.Samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Viidatud sätte kohaselt ei saa kohus tuvastada mehe isadust enne, kui on tuvastatud, et laps ei põlvne mehest, kes on lapse isana rahvastikuregistrisse kantud. Seega peab olema lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe isadus enne teise mehe isaduse tuvastamist edukalt vaidlustatud, st jõustunud kohtulahendiga peab olema tuvastatud, et laps ei põlvne isana rahvastikuregistrisse kantud mehest.

Nii ongi Riigikohus teinud lahendi nr. 3-2-1-111-12, kus on sellised seisukohad põhjendatud järgmiselt.

Kuna kohtul tuleb esmalt lahendada isaduse vaidlustamise nõue, on kolleegiumi hinnangul üldjuhul otstarbekas lahendada rahvastikuregistrisse lapse isana kantud mehe isaduse vaidlustamise nõue eraldi teise mehe isaduse tuvastamise asjast, sest tegemist ei ole samaliigiliste ega sama kostja vastu esitatud nõuetega. Kui kohtule on esitatud mõlemad nõuded, tuleb vajadusel põlvnemise tuvastamise ja sellega seotud muude nõuete menetlemine peatada. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus TsMS § 356 lg 1 järgi peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

Eeltoodut arvestades tuleb kohtul praegust asja uuesti läbi vaadates otsustada esmalt hageja esitatud isaduse vaidlustamise nõude menetlusse võtmine ning võimaluse korral lahendada lapse isana rahvastikuregistrisse isana kantud mehe isaduse vaidlustamine eraldi kostja vastu esitatud põlvnemise tuvastamise ja elatise saamise nõudest.

Seega ongi oluline meeles pidada, et kõigepealt on vaja kindlaks teha:
1. kes tahab isadust vaidlustada ja kas selleks on piisavalt alust
2. kas see vastab lapse huvidele

Ma ei hakka teid koormama aegumistähtaegadega, sest tegelikult on hagi aegumine 1 aasta teadasaamisest, et isik, kelle isadust soovitakse vaidlustada, ei ole seda. Kuna see on aga piisavalt keeruline ja väga spetsiifiline ning iga kaasuse korral erinev, tuleb selle küsimusega küll otse juristi poole pöörduda.

Kirjutamisenai,

Alla