Kas ja millistel tingimustel saab lapsest lahus elav vanem saab lapsele elatise maksmisest loobuda?

Alljärgnevalt vastan Maria küsimusele. Loodan, et paljud, kellel see küsimus on, saavad alltoodut lugedes sellele üheselt ammendava vastuse. Kui soovite veel midagi selle teema osas täpsustada, siis andke teada, vastan kindlasti kohe, kui küsimused minuni jõuavad. Eelkõige ikka aktiivsetele superlapsehoidja.ee keskkonna kasutajatele, kust leiate ka kontaktandmed.

Igale lapsele on tema ülalpidamiseks vaja vahendeid, see on selge kõigile. Kuid segaseks jääb mõne lahus elava lapsevanema arvates asjaolu, et kui ta lapsega koos ei ela, miks ta peab seda last elatama. Sellele spekulatsioonile annab tihtipeale aluse asjaolu, et lahutuse või lahus elamise algatas teine lapsevanem. Maakeeli väljendudes: „aga lapse ema leidis uue mehe, las nüüd see maksab “ või „ tema läks minu juurest ära, järelikult ta ei taha mind ega minu raha“.

Faktid iseenesest ju vastavad selles mõttes tõele, et üks pool jättis teise poole maha. Kuid tõele ei vasta järeldus: et kui üks lapsevanem ei soovi teise lapsevanemaga koos elada, siis peab ta ka üksi last elatama või last elatama peaks lahkunud lapsevanema uus elukaaslane või abikaasa.
Tegelikkus ehk seaduse mõte on selles, et lapsevanemad omavad oma laste suhtes võrdselt nii õigusi kui ka kannavad kohustusi. Fakt, et lahku mindi, ei oma lapse elatamise juures mingit tähtsust. Laps peab saama ülalpidamist mõlemalt vanemalt ja kui seda vabatahtlikult ei anta, siis saab seda nõuda kohtu kaudu.

Minult on konsultatsiooni käigus tihti küsitud, aga kui ema/isa ei anna last, st. ei luba lahkunud vanemal enam lapsega kokku saada, kas see annab aluse elatise mittemaksmiseks seni , kui vanem uuesti lapsega kokku lubatakse. Sellele peab vastama eitavalt. Ei anna. Asi selles, et lapsele elatise maksmine on üks asi ja lapsega suhtlemine eraldiseisev asi.

Tegelikult ei tohi kumbki vanem lapsega manipuleerida ega lapsele ülalpidamist andmata jätta. Kui oma kohustusi ei täideta võib teine pool kohtusse pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks. Keeruliseks ehk teeb kohtusse pöördumise juristi abita asjaolu, et Perekonnaseadust on nii palju muudetud ja seal on palju erinevaid nüansse.

Näiteks kasvõi asjaolu, et kui veel mõni aeg tagasi oli hagejaks ehk elatise nõudjaks kohtus lapsevanem, kellega laps koos elab, siis nüüd on hagejaks ehk elatise nõudjaks laps (s.h. ka kahekuune laps) , kuid ta teostab oma õigusi seadusliku esindaja kaudu. Tema esindajaks on siis see vanem, kes lapsega koos elab. Seega nõuab laps kohtus elatist oma lahus elavalt lapsevanemalt.

Elatise maksmisest vabaneb lapsevanem ainult kahel juhul : kui lapsel on endal piisavalt vahendeid enda elatamiseks (pärandus või varandus) või kui lahus elaval vanema enda toimetulematus ei võimalda elatist maksta. See on aga juba pisut spetsiifilisem teema ja vastan ,kui keegi esitab selleks konkreetse küsimuse.

Seniks aga leiba kõigi laste lauale!