ARMASTUS KÜLL, AGA TINGIMUSTETA- MIDA SEE ÕIGUSPOOLEST TÄHENDAB?

Kõrgustesse

Igaühel on täiesti oma arusaam mõistest „tingimusteta armastus“ ja ma väidan, et neil kõigil on õigus. Omamoodi.

Kuidas mina tõlgendan tingimusteta armastust ehk kuidas siis suhtuda sellesse paarisuhtes olles, kus paljud põrkuvad probleemiga, et armastus kipub kaduma. Ja  just seetõttu, et kuidas sa armastad , liiati veel tingimusteta, kui prügikast on kolmandat päeva välja viimata või sokid vedelevad jätkuvalt põrandal.

Oo jaa, võib leida hulgaliselt põhjusi, miks ma ei saa teda enam armastada, sest …ja siis tuleb see laviin süüdistustest, hinnangutest ja mida kõik veel. Olen minagi lihast ja luust ja ei ole minagi patust puhas, viidanud isegi kaasa tegemata jätmistele. Just see aga pani mind mõtlema, miks ei saa enam mööda vaadata sellest pagana prügikastist. Ja ma sain aru, et see ei ole põhjus.  Prügikast, sokid, kinkimata lilled või kuidas iganes keegi seda ei nimetaks , on tegelikult tagajärg.

Mille tagajärg siis? Selle tagajärg, et liblikad hakkavad ära lendama (vaata eelmist postitust www.superlapsehoidja.ee) ja paratamatult tekib küsimus – miks siis? Kuhu nad lendavad?

Sügavalt enda sisse vaadates saan aru, et ma olen kasvanud, olen eneselegi üllatuseks partnerist suuremaks kasvanud , olen hakanud väärtustama partnerist erinevat. Aga alati võib olla ka vastupidi. Mina olen seal, kus olime, kuid tema kasvab..

Point ei ole see, kumb kasvab, sisu on tegelikult selles, et me ei kasva koos. Millegipärast on muutunud meie prioriteedid. Kui ühe jaoks on see välja viimata prügikast elu ja surma küsimus, siis teine leiab, et no mis mõttes! Miks sa ei võiks seda ise  välja viia kohe, kui see sulle nii tähtis on või siis oodata, kuni ma seda teen.

Aga nii ongi. Tema ei saa oodata, Sina ei saa viia. Esimesed liblikad tõusevad lendu. Ja iga põrandal vedeleva sokipaari, tegemata söögi või kinkimata lilledega koos lendab ära üks punt liblikaid sinu kõhust. Mida sa siis teed ? Tühjust kõhus on vaja täita. Näiteks sööd või jood ja kõhus on liblikate asemel rasv, õlu, vein… Need üksikud liblikad jäävad purju , teevad veel parteriga „mõned tuurid“ ja läinud nad ongi. Nagu ka sinu tingimusteta armastus. Ja siis on ju vaja uut ja kõik algab otsast. Sest viga on ju iga kord parteris, nii me kipume arvama.

Aga sina ootad. Ootad oma partnerit tagasi. Sellist, nagu ta sinu arvates enne oli.  Ootad supermeest. Ootad supernaist. Ootad liblikaid.

Tegelikult võid sa ootama jäädagi. Sest koos liblikatega lendas ära tingimusteta armastus. Lendas ära ehk haihtus võime näha teise hinge ja kuulata enda südame häält. Need sokid olid sinu jaoks  nii tähtsad, et nende hais lämmatas tingimata tingimusteta armastuse.

Ja tegelikult on nii, et endine partner on läinud, sest seda vaasi ei ole mõtet tõesti lõpmatult kokku liimida, mis on korduvalt tuhandeks killuks purunenud.

Ja  kui see uus supermees või supernaine tulebki , lõpeb kõik samamoodi, kui sa ei ole selle uuega alati koos, kohal ja teineteise jaoks siin ja praegu.

Olla saab ju mitut moodi. Olla saab kohal nii, et teine tunneb, et sa oled tema jaoks olemas alati : etteheideteta, hinnanguteta ja ta püüab alati samaga vastata, ta tahab seda, ütlemata, sest ta tahab end sinuga hästi tunda.

Ta tahab lennata kõrgustesse, kus on armastus, austus, seks , kirg, lugupidamine – just see, mis teie kahe jaoks oluline on. See, mis teid ühes rütmis hingama paneb. Ja ei ole oluline, et teisel on töö juures hunnik naisi, kes piltlikult öeldes kõik on juba enne end selili visanud, kui sinu mees tööle jõuab. Või sinu naisel on multimiljonärist klient, kellega kohtumisele minnes ta end üles lööb ja prügikast jääb paratamatult sinu hooleks. Ei loe ka see, et elate või töötate enamuse ajast erinevates linnades, maades või on teie sussid 24/7 ühe voodi all.

Liblikad on õrnad ja tundlikud nagu tingimusteta armastuski. Sest tingimuseta saab armastada vaid seda, kes seda väärib. Ja kui sa oled selle kellegi enda jaoks leidnud ja see tunne on siiralt vastastikune, siis tasub seda hoida. Ja täpselt niikaua, kui suudate seda hoida, on see suhe fantastiline. Söök on tehtud, prügi välja viidud, sokke ei olegi vaja kanda, aluspesust rääkimata 😊

Aeg ajalt tuleks muidugi testida, ega mõni liblikas ära ei hakka lendama  😉 ja kui hakkab….siis sellest juba järgmisel korral.